esmaspäev, 18. september 2017

Me oleme kohal!

Ola, espere por favor, obrigado! 
Ehk siis mõned sõnad on ka juba selged, edeneb eksole. 


Esimene päev ärkasime vara, käisime hosteli hommikusööki söömas ja siis läksime juba kooli poolt antud ühikasse, ilma et me teaks kas me üldse saame sinna varem. Ilm oli meeletult ilus ja oeh, see kuumus. Ma pigem sulan selle kuuma käes kui külmetan kuskil Eesti vihmas, ausalt. 
Tegime endale ühistranspordi kaardid, 0,5 eurot maksis kaart ise ja siis iga sõit on 1,45 eurot. Iseteeninduses saab kenasti raha sinna kogu aeg peale laadida ja sõida palju tahad. Siin on sarnane süsteem nagu Londoniski, metroos on liinid värvide järgi ja kui liini vahetad siis ei pea uuesti piletikontroll väravast läbi käima, seega üsna hea. Esimesel korral ei saanud me midagi aru kuhu minema peab ja kas lähme ikka õiges suunas, aga juba teisel päeval sai meile see värk enam-vähem selgeks. 
Lõpuks jõudsime siis kooli juurde, mis asub täpselt Santa Maria haigla kõrval kus töötama hakkame. Tädike seal näitas meile meie toad ja kõik vajaliku ette ja ei saa öelda, et see nüüd väga õudne ühikas oleks. Täitsa korralik ja elatav. Köök, wc, dušš ja köök on ühine ja toad on kahesed. 
Panime ennast riide ja mõtlesime poodi minna. Poodi me lõpuks üles ei leidnud ja otsustasime linna sööma minna, haha otsisime mingi tund aega normaalse hinna ja kvaliteediga söögikohta aga lõpuks läksime ikka Mci, tavaline. Jalutasime natuke linnas, käisime mereääres(või ookean) ja läksime IKEA'sse, et endale ühikasse vajalikud söögi-tegemis tarbed osta. IKEA ise on odav ja mitme peale kokku saime kõik vajaliku mõistliku hinnaga. Hiljem nkn jätame need asjad siia. 
Sõitsime taksoga Pingo Doce toidupoodi kust ostsime omale esimese toidukraami ka. Õhtuks olime ikka päris väsinud, kõndimine ja kuumus väsitab meeletult. 

Täna ärkasime natuke hiljem, uni oli niiii hea. Sättisime end valmis, tegime hommikusöögi ja sõitsime metrooga de Sao Jorge kindlusesse. Enne seda tuli kõndida mööda kitsaid ilusaid vanaaegseid tänavaid mööda mäest üles. Mööda neid kitsaid tänavaid sõitsid ka vanad trammid, millega ka meie hiljem sõitsime. S.Jorge lossi vaateplatvormilt avanes imeilus vaade linnale ja merele. Lossis sai käia tornides kus sai samuti vaadet nautida aga ega seal midagi sellist teha polnud, lihtsalt ilus vaade. 
Kõndisime siis samat teed pidi tagasi Martim Monezi peatuse juurde kust alustas tramm oma teed. Nii nagu Londonis on doubledeckerid, siis Lissabonis on omad kollased Remodelado trammid. Järjekord oli meeletult pikk ja turistid ootasid oma korda, et saaks trammile. Õnneks trammid tulid vist iga viie minuti tagant. Sellel trammil pole ees aknaid, ehk siis sealt sai pea välja pista ja vaadata ümbrust ja tuul ka jahutas mõnusalt. Tramm sõitis ikka meeletult kitsasest kohtadest läbi kus praktiliselt inimesed kes seal kõndisid pidid ennast seina vastu tõmbama, et ei saaks löögi trammilt. Sellega oli hea võimalus näha linna kiiresti ja ilma kõndimata. Lõpp peatus oli,ma eeldan, et keskklinn, sest seal olid kõrged klaasist ärihooned ja uhked majad. Tahtsime minna ühe maja katusele, kus pidi ilus vaade linnale avanema, aga kuna seal oli hind üsna kõrge, siis me siiski ei raatsinud. 


Käisime poes ja sõitsime metrooga koju tagasi. Poes on üsna sarnased hinnad mis eestiski, küll aga on vein palju odavam näiteks. Valik on ka hoopis teistsugusem kui meil. Võiks isegi öelda, et väiksem valik, vähemalt tundus. 
Ühikas tegime süüa ja tutvusime seal hispaanlastega, kes olid samuti tulnud Erasmusega õppima. Tundusid väga toredad inimesed. 
Sai ka ära proovitud Pastel de Nata'd, ehk siis traditsioonilised Portugali koogikesed kus on vanillikreem sees. Oeh, need on tõesti maitsvad ja neid saab siit osta peaaegu igalt poolt. 


Pildiotsingu pasteis de nata tulemus






Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Eduardo VII park ja Cristo Rei

Täna käisime üle pika aja jälle Lissaboni avastamas. Kõigepealt läksime Eduardo VII parki, kõik olid seal enne pilte teinud ja siis tahtsime...